Huvidest on mul õigupoolest raske rääkida, sest on vähe asju, mis mind vähimalgi määral ei huvitaks. Ma olen väga pikka aega juba olnud seisukohal, et teadmine on teadmine, millegi teadmine ei jookse ühel inimesel mööda külgi maha, isegi kui see miski ei pruugi miskit otsest kasu esmapilgul tuua, on tegelikkus hoopis keerulisem ning mingi esmapilgul tühine teadmine võib millalgi osutuda enese või lähedase surmasuust päästmisel otsustavaks. Räägin siis pisut põhilistest huvialadest pisut, mis pähe tuleb, see kirja läheb.

MUUSIKA
Muusikaliselt "ärkasin" ma õigupoolest võrdlemisi hilja, alles umbes 16. aastaselt hakkasin tundma huvi muusika vastu, siis oli "sõrm Kuradile ka antud". Muusika, millesse ma tollal süvenema hakkasin, oli metal, žanr, mis siiani moodustab enamiku minu muusikamaitse ampluaast. Esimene mälestus metalist on kui ma õigesti mäletan Rammstein'i video "Du hast", tollal ma muidugi ei osanud stiililiselt Rammsteini määrata, hiljem oskasin ning nüüd enam ei oska. Järgmine mälestus on kas Static-X'i video "I'm with Stupid" või Rammsteini "Ich will". Peale seda olen ma süvenenud põhiliselt ekstreemmetalisse, kaldudes vahepeal peaaegu täielikult (nii umbes 80% ulatuses kogu kuulatavast muusikast moodustas sel ajal black metal) black metalisse, KUID mitte täielikult, sest ma pole kunagi pidanud õigeks piirata ennast ühe stiiliga. Ei siis, ei ka praegu. Üks asi, mille juurde ma praegu tulen, on stiilide-žanrite määratlus muusikas, kuigi seda võib teatud määral pidada vajalikuks ja arusaadavuse mõttes isegi väljapääsmatu, on see sama kaugel tõest kui hinnata inimest ainult tema teatud välise omaduse põhjal (a la nahavärv või rahvus), kuigi on teatud korrelatsioon inimese väliste tunnuste ja tema tegelike omaduste vahel, iseloomustab see siiski väga vähe antud isikut tervikuna. Tänapäeva metalmaastikul häirib see, et jube palju oodatakse uuenduslikkust ja uudsust, AGA mitu korda sa ikka leiutad jalgratast, paar korda leiutad ja siis saavad võimalused praktiliselt otsa, sama on ka metalis ja muus muusikas, ei ole lõpmatult võimalik leiutada uusi asju, paratamatult tekivad kordused, seega on absurdne heita ette, et "album on küll hea, kuid originaalsust on vähe". Metalist kuulan ma äärest ääreni, bände nimetama hakata ei viitsi, võib-olla kunagi hiljem. Tasahilju lisandus lisaks metal'ile kuulatava muusika hulka hardcore punk ja crust punk ja omapäraseid teid mööda ka hip hop, mis sai alguse Ill Bill'i mixtape'i "Black Metal" kuulamisest. Sealt on asi jõudnud sinnani, et praeguseks kuulangi põhiliselt hip hopi, kuid kaugeltki mitte seda mis raadiost lastakse, vaid ikka iseseisvaid esitajaid ja kollektiive, kes on omanäolised ja põlevad mingi idee nimel - maailmaparandajad. Seega Slayer'i, Anaal Nathrakh'i ja kasvõi Black Sabbath'i kõrval mekib väga hästi ka Lowkey, Akala, Public Enemy jt.

TEHNIKA
Tehnika on küll väga lai mõiste, kuid kitsamalt ei viitsinud võtta, tehnika paelub mind sisuliselt täielikult, nüüd võidakse arvata, et ma olen mingi autopede, aga oh ei, kaugel sellest, ma tean nii mõndagi autodest (mille alla ei kuulu mingid spetsiifilised autode nimed ja mootorid ja varustus), kuid palju rohkem huvitavad mind kaherattalised ehk siis mootorrattad, võimalik, et asi on autosõidukogemuse vähesuses, kuid mootorratastega sõit on ikkagi tohutult lahedam, ilmselt ka ohtlikum. Igasugused tehnilised saavutused pakuvad mulle samuti huvi, alustades nanotehnoloogiaga saavutatavatest ainete omaduste muutustest kuni uute lahendusteni alternatiivsete energiaallikate rakendamisel, lõpetades loomade eeskujul tehtud robotitega a la kärbesrobot. Mu praegune töökoht on muutnud mu mõtlemist süstemaatilisemaks ja ka arenenud oled omajagu. Huvi tehnika vastu on aina kasvanud, sellele on lisandunud teadmised ja sellekohane mõtlemine "lean", "kaizen" jms. Igapäevane parendus on saanud mu loomulikuks osaks ja mõtlemisviisiks. Ägedal kombel on see laiskuse süsteemne rakendamine. Lisatöö vähendamine, lihtsate süsteemide elluviimine jms. Igastahes, mulle aina enam meeldib.

RELIGIOON ja FILOSOOFIA
Ma olen ennast alati pidanud avatuks erinevate religioonide ja filosoofiate suhtes, leides kõigist neist mulle sobivaid elemente ja üritades mõista igaüht neist, iseenesest ei saa ükski religioon või filosoofia iseeneses korda saata mitte midagi, ei "head" ega ka "halba", selle religiooni või filosoofia praktiseerijad teevad seda, vihata religioone ja filosoofiaid on absurdne, iga terve mõistusega inimene peaks teadma kuidas normaalselt funktsioneerida ühiskonnas ning seda ei tohiks panna religiooni/filosoofia õlgadele, kui inimene toimida ei suuda, on ta selles ise süüdi mitte religioon või filosoofia, mida ta näis omast arust jälgivat, täielik vastutus on inimese enda õlgadel, ebaõnnestumine on tema ebaõnnestumine, olgu tegurid selle saavutamisel missugused tahes.

KÕIK MUU
Mind huvitab ka põhimõtteliselt kõik muu, sest nagu ma alguses ütlesin, teadmine on teadmine. On küll asju, millele ma nende asjade leierdatuse tõttu ei soovi tähelepanu pöörata, aga ma ei kuluta ülearu energat nende ignoreerimiseks. Kõik on mõttetu, kõik on väärtuslik.